KARALA KÜLA LAUL


MEIE KARALA

Siin Saaremaa rannal, kus paene on maa,
me Karala küla - nii väike on ta.
Kuid kunagi varem ta oli ka suur,
sest järele jäänud vaid nimi ja juur.

Refr.: Sulle, me Karala, laulame täna,
Sulle, kes endiselt oled nii kena,
me emade-isade hällide maa,
kus sündisin-kasvasin suureks ka ma.

Siin suveööl kiige peal kiiguti koos
ja tantsiti ringmänge laulude hoos.
Siin armuti, elati, künti ka merd
ning mehiseid mehi viis lainete murd.

Refr.: ………..

Kui saatuse tahe viis kaugele mind,
ei iialgi suutnud ma unusta sind.
Sa olid ja oled ja kaliiks ka jääd,
rõõm paisutab rinda, kui jälle sind näen.

Refr.: ………….

Me nooruse rajad on rohtunud nüüd,
kuid endiselt armas on kajaka hüüd.
Las kohiseb meri, las laulab ta rind,
me Karala rahvale on ta ju vend.

Refr.: ………….

Nüüd jaaniööl lõket me silmades näed,
ringmänguks ja tantsuks meil liitunud käed,
et Karala püsiks ja nooreneks taas,
et ihne ei oleks ka põldude paas.

Refr.: …………